IlKuld ITSPEA

 Järgnevalt kirjutan arvustuse veebilehe "https://oldschool.runescape.com" ergonoomikast. Antud veebileht on kuulsa ingismaalt pärit veebimängu koduleht. Positiivne Minu arust on lehekülje suurimaks tugevuseks selle graafiline külg. Iga nupp on oma värvilise ja nupu funktsiooni kirjeldava sümboliga ning samuti tasub mainida, et kodulehe üldine disain on silmadele meeldivalt tume ning nostalgiline. Samuti on nupud olemas peaaegu kõigeks mida soovida võib ning kõige tähtsamad nupud nagu sisse logimine või kasutaja loomine, on väga suured ja märgatavad, erinevalt tavalisest, kus neid peab kuskilt lehekülje nurgast otsima. Negatiivne Väljaarvatud fakt, et uue kasutaja loomise nupp on väga suur ja märgatav, ei ole minu arust veebileht väga sõbralik inimestele, kes ei tea mängust midagi. Kui lehel natuke alla kerida, on seal olemas loojate poolt kõige uuemad blogipostitused, kuid ka need oleks väga segased ja vajaksid konteksti uue inimese jaoks. 

 Siin blogis analüüsin Tor (The Onion Router) arengu- ja ärimudelit. Arengumudel Tori idee loodi algselt 1990 aastate keskel USA mereväe poolt, militaarkommunikatsiooni eesmärkidel. Sealt edasi liikus arendus DARPA kätte. Ma arvan, et kuna Tori arendati algselt militaareesmärkidel ning militaarses keskkonnas, siis kasutati selle arendamiseks kosemudelit. Nüüd ma arvan, et kasutatakse Tori arenduseks spiraalmudelit, kuna on juba olemas töötav versioon tootest ning seda annab ainult arendada ning tõenäoliselt ei looda enam sellele uusi versioone nullist. Ärimudel Algselt sai Tor rahalist toetust USA mereväelt, hiljem rahastas prokekti Electronic Frontier Foundation.  Hetkel on võimalik Tor projektile võimalik annetada nende kodulehel. Sellest on näha, et tõenäoliselt oli riikliku rahastuse all Toril preemiamudel ning nüüd on ta üle läinud annetusmudelile.

 Selles blogis kirjutan arvustuse järgmisest tekstist:  How To Become A Hacker (catb.org) Millest tekst räägib? Tekst on kirjutatud Eric Steven Raymondi poolt kirjutatud ning räägib põhiliselt sellest, mida tähendab olla häkker. Kui kirjeldada teksti sisu natuke täpsemalt, siis räägib tekst järgnevast: Kuidas defineerida sõna häkker, kuidas saada häkkeriks, mida tähendab olla häkker ühiskondlikus kontekstis. Mida tähendab "häkker"? Raymond seletab lahti arusaamatust sellest, et sõna "häkker" kirjeldab kedagi, kes digitaalselt murrab sisse kohtadesse kuhu ta ei tohiks ligi pääseda. Raymond toob võrdluseks selle kuidas sisse murdmine nt mõnda serverisse teeb inimese sama palju häkkeriks nagu autosse sisse murdmine teem kellegi mehaanikuks. "Häkker" tähendab pigem kedagi, kes leiab ja ehitab lahendusi probleemidele, mis tähendab seda, et häkkeriks olemine ei ole piiratud ainult IT valdkonda, vaid on võimalik ka mujal. Kuidas saada häkkeriks? See on midagi, mi

 Selles blogipostituses toon näited firma juhtidest IT maailmas, kes esindavad mingisugust juhitüüpi. Mentor: Hideo Kojima Mentorit iseloomustab keskendumine, mitte tooteprotsessile, ega tootest kasumi saamisele, vaid tootele endale tähelepanu pühendamine. See on miski, mis vähemalt suuremas osas kirjeldab Hideo Kojima karjääri. Ta on tuntud kõige rohkem oma Metal Gear mänguseeria poolt. Kojima töötas enamus oma kärjäärist Konamis, mille mõju all taheti saada rohkem tulu Kojima ideedest, mida on näha sellest, et kõige esimesi Metal Gear mänge toodeti mitu ning nad olid oma sisu poolest suhteliselt sarnased. Kui hiljem, kui Kojima sai rohkem mõjuvõimu seeria üle, hakkas lisanduma pea igasse mängu rohkem innovatiivsust. Muutus kas see kuidas mängude lugu esitati või kuidas mäng ise töötas. 2005 aastal loodi Konamis Kojima Productionsi nimeline osakond, millest sai eraldi firma peale seda kui Kojima lahkus Konamist 2015 aastal. 2019 aastal välja tulnud Death Stranding nimeline mäng on esi

  Mis vahe on profesionaalil ja amatööril vmt Ennem kui saab neid mõlemid võrrelda, peab nad kumbkki ära defineerima. Mina defineeriks profesionaali suhteliselt lihtsalt: Professionaal on keegi kellel on oskused ning ta suudab neid oskuseid tõhusalt kasumi eest maha müüa. See tähendab, et IT ekspert, kes loob nt oma vabavaralise mängu ning jagab seda tasuta internetis laiali, ei ole pooltki nii "professionaalne" kui see sama IT ekspert olukorras kus ta looks mõne uue OSi ning müüks selle suure summa eest maha mõnele suurfirmale. Professionaalsus hõlmab antud näites ka seda, kuidas see IT ekspert suhtleb firmaga müümisprotsessikäigus ning millisele ostjale ta müüb kuna see mõjutab lõpptulemusena kasumit ja kasumi saamise tõhusus, mis omakorda peegeldab isiku professionaalsust. Samas näiteks amatööri defineeritakse "asjaarmastajana" kelle puhul kasumi teenimine ei ole oluline. Seetõttu leiangi, et professionaal on amatöör, kes suudab oma oskuste kulul kasu teenida.

 Raamatus "The case for copyright reform" tehakse mitmeid ettepanekuid copyrighti seaduste muutmiseks, mida ma antud blogipostituses hindan. Muuta autoriõiguste kehtivuse 20-le aastale Nagu raamatusgi öeldud siis autori eluaeg + 70 aastat on täiesti absurdselt pikk aeg. 20 aastat oleks ka minu arust nö "sweet spot", kus ei saa midagi liialt pahatahtliku teha, aga samas on rahval vabadus toodet muute ja kasutada nii nagu rahvas toodet kasutada tahab, ilma et see kuidagi mõjurikkalt autorit mõjutaks. Tasuta tuluta jagamine See tähendab seda, et omavahel privaatselt mingi sisu jagamine peaks olema lubatud, kui sellega ei teenita kuidagi raha. See punkt tundub mulle õiglane kuid samas problemaatiline arvestades kui lihtne oleks midagi sellist ära kasutada. Selle all mõtlen privaatselt sisu jagamist mis võibolla ei teeni tulu, aga siiski teeb kahju originaalsele autorile. Tasuta sampling Tasuta sampling tähendab millega uue loomist kasutades juppe kellegi teise loomingus