IlKuld ITSPEA

 Kirjeldan selles blogipostituses oma kogemusi seoses Virginia Shea 3. käsuga.  Kuid enne kirjeldan, mis täpsemalt see kolmas käsk on. "Tea, kus sa oled": see tähendab seda, et veebis suheldes tuleb silma pidada sellel millises foorumis või äpis jne asud ning vastavalt sellele kasutada korrektset suhtlusvormi(sõnastus, sõnumi pikkus jms). Olen ise tähendanud, et kõige silmapaistvam erinevus suhtlusvormis sõltuvalt keskkonnast on just sõnumite pikkus. Võibolla kõige kuulsam näide sellest on kunagine Twitteri 140 sõna piirang. Kuid sõnumi pikkus ei tulene otseselt antud keskkonna enda sätestatud reeglitest, vaid tihtipeale pigem keskkonna omadustest. Kui kirjutada messengeris sõbrale, siis ei hakka tavaliselt tervet paragraai üles kirjutama, vaid kirjutab pige üks või kaks sõna. Vastupidiselt kui kirjutada foorumis või meilis, siis tundub paarisõnaline sõnum kohati isegi ebaviisakas. Teine kõige olulisem netiketi poolne erinevus erikeskkondades kirjutamisel oleks minu jaoks arv

 Selles blogipostituses võrdlen 2004. aastal kirjutatud Pekka Himaneni raporti tänapäevase reaalsusega. Mis läks täppi Himanen väidab, et infoühiskond on loov ühiskond, mis baseerub koostoimel. Selle näiteid on näha internetis erinevate firmade koostöö, twitteri grupiliikumiste, redditi gruppide ja muude koosluste näol. Samuti väidab ta, et IT sektor muutub tugevamaks, kultuur areneb ja muutub modernsemaks ja toimub areng ka meditsiinisektoris. Siinkohal leian, et pole vajalik kaasaegseid näiteid tuua. Mis ei läinud nii täppi Himanen räägib sellest kuidas maksustamine hakkab mõjutama arenevaid majandussektoreid negatiivselt ja selle kaudu ka negatiivselt mõjutama inovatsiooni. Vaatamata sellele, et ma pole ekspert antud teemal, pole mulle tundunud, et uute ideede elluviimisel suured maksud probleemiks oleks, vaid pigem on murekohaks olnud sponsorite leidmine või midagi muud sarnast.  kasutatud kirjandus: https://web.archive.org/web/20170221105053/https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaedusk

  Uue meedia poitiivne mõju traditsioonilisele meediale Tänapäevase tehnoloogia üks kasulik külg traditsioonilise meedia jaoks on võimalus salvestada vanemad ajalehe väljastused. Seda sai varemgi teha hoides alles vanade ajalehtede üksikuid koopiaid füüsiliselt ladudes, kui selle miinus on ajalehtede vananemine ja kulumine, mida elektroonilise hoiustamise puhul ei ole. Sellegi poolest kõige kasulikum ja otsesem muutus, mis uue meediaga kaasneb on võimalus edastada samade füüsiliste ajalehtede sisu lugejale ilma, et peaks vaevama ajalehe lugejale kohaletoomisega. Kõige populaarsemad näited sellest oleks postimees.ee ja delfi.ee.  Uue meedia negatiivne mõju traditsioonilisele meediale Enne internetiajastut omas traditsiooniline meedia mingis mõttes monopoli info jagamise üle. Enne interneti võeti ajalehtedes öeldut rohkem tõena kui tänapäeval ning kui uudised tundusidki küsitletavad, siis asja uurimine ja teistega arutamine võttis märksa rohkem aega ja vaeva. Aga tänapäeval on see monopo

  Pagerid Lihtsa Google otsinguga leiab, et "pagerid" leiutati aastal 1921 Motorola firma poolt. Vaatamata nende üllatavale vanusele, on pagerid kasutuses tänase päevani haiglates. Neid kasutatakse haiglates kuna tavalised mobiilseadmed ei ole niivõrd kindlad ning pagerid on haiglates kasutamiseks palju kindlamad. Kuid kuidas saab eelmise sajandi tehnoloogia olla niivõrd parem tehnoloogiast mille põhiline areng oli selles sajandis? Saladus peitub selles kuidas pagerid infot edastavad. Raadiosaatjad saadavad kõrge sagedusega raadiolaineid, mis suudavad efektiivselt läbida haiglaseinasid. Tänapäevaste mobiilseadmete kasutamisel võib sõnumi kohale jõudmine tõrkuda või võtta rohkem aega kui pageriga. Paberkaartide väljasuremine Kuni 2004. aastani kasutati autoga liikumisel ja muidu reisides paberkaarte, kuid peale seda kui Google ostis kahelt Austraalia päritolu arendajalt kaardiprogrammi, mida tuntakse tänapäeval google mapsina. Enne google mapsi, leidus peaaegu igal pool paberk

     Selles blogipostituses kirjeldan kolme suuremat tehnoloogilist arengut nii aastatest 1990-1999, 2000-2009 kui ka 2010-2019. SMS      1984. aastal tekkis esimest korda Friedhelm Hillebrandil idee luua lühisõnumite funktsioon peale seda, kui ta avastas, peale mitme suvalise lause üleskirjutamist, et ükski tema kirjutatud sõnumitest ei ületanud 160 sõna. See avastus oli aluseks tänapäevasele SMSi ideele.     Peale 8 aastat tööd aastal 1992 sai Hillebrand saata esimese SMSi sõbrale, milles oli kirjas "Merry Christmas". Aasta hiljem aga sai SMSi funktsioon üle viidud tava mobiiltelefonidele tänu firmale NOKIA. Aastal 1995 loodi T9 süsteem, ehk süsteem mis on omane enamik nuputelefonidele, kus iga numbrinupu all on 3 tähte, mida saab nupu korduval vajutamisel läbi sirvida. Aastast 1999 saab saata sõnumeid üle erinevate telepakettide võrkude. Peale seda saavutab SMS ülemaailmse populaarsuse. iPod     iPod nägi esmakordselt päevavalgust 2001. aastal, kus esimene versioon kasutas