Neljas Nädal

 Selles blogipostituses võrdlen 2004. aastal kirjutatud Pekka Himaneni raporti tänapäevase reaalsusega.

Mis läks täppi

Himanen väidab, et infoühiskond on loov ühiskond, mis baseerub koostoimel. Selle näiteid on näha internetis erinevate firmade koostöö, twitteri grupiliikumiste, redditi gruppide ja muude koosluste näol. Samuti väidab ta, et IT sektor muutub tugevamaks, kultuur areneb ja muutub modernsemaks ja toimub areng ka meditsiinisektoris. Siinkohal leian, et pole vajalik kaasaegseid näiteid tuua.

Mis ei läinud nii täppi

Himanen räägib sellest kuidas maksustamine hakkab mõjutama arenevaid majandussektoreid negatiivselt ja selle kaudu ka negatiivselt mõjutama inovatsiooni. Vaatamata sellele, et ma pole ekspert antud teemal, pole mulle tundunud, et uute ideede elluviimisel suured maksud probleemiks oleks, vaid pigem on murekohaks olnud sponsorite leidmine või midagi muud sarnast. 


kasutatud kirjandus: https://web.archive.org/web/20170221105053/https://www.eduskunta.fi/FI/tietoaeduskunnasta/julkaisut/Documents/tuvje_1+2004.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Üheteistkümnes nädal

 Siin blogis analüüsin Tor (The Onion Router) arengu- ja ärimudelit. Arengumudel Tori idee loodi algselt 1990 aastate keskel USA mereväe poolt, militaarkommunikatsiooni eesmärkidel. Sealt edasi liikus arendus DARPA kätte. Ma arvan, et kuna Tori arendati algselt militaareesmärkidel ning militaarses keskkonnas, siis kasutati selle arendamiseks kosemudelit. Nüüd ma arvan, et kasutatakse Tori arenduseks spiraalmudelit, kuna on juba olemas töötav versioon tootest ning seda annab ainult arendada ning tõenäoliselt ei looda enam sellele uusi versioone nullist. Ärimudel Algselt sai Tor rahalist toetust USA mereväelt, hiljem rahastas prokekti Electronic Frontier Foundation.  Hetkel on võimalik Tor projektile võimalik annetada nende kodulehel. Sellest on näha, et tõenäoliselt oli riikliku rahastuse all Toril preemiamudel ning nüüd on ta üle läinud annetusmudelile.
Lisateave

Viies nädal

 Kirjeldan selles blogipostituses oma kogemusi seoses Virginia Shea 3. käsuga.  Kuid enne kirjeldan, mis täpsemalt see kolmas käsk on. "Tea, kus sa oled": see tähendab seda, et veebis suheldes tuleb silma pidada sellel millises foorumis või äpis jne asud ning vastavalt sellele kasutada korrektset suhtlusvormi(sõnastus, sõnumi pikkus jms). Olen ise tähendanud, et kõige silmapaistvam erinevus suhtlusvormis sõltuvalt keskkonnast on just sõnumite pikkus. Võibolla kõige kuulsam näide sellest on kunagine Twitteri 140 sõna piirang. Kuid sõnumi pikkus ei tulene otseselt antud keskkonna enda sätestatud reeglitest, vaid tihtipeale pigem keskkonna omadustest. Kui kirjutada messengeris sõbrale, siis ei hakka tavaliselt tervet paragraai üles kirjutama, vaid kirjutab pige üks või kaks sõna. Vastupidiselt kui kirjutada foorumis või meilis, siis tundub paarisõnaline sõnum kohati isegi ebaviisakas. Teine kõige olulisem netiketi poolne erinevus erikeskkondades kirjutamisel oleks minu jaoks arv
Lisateave

Esimene nädal

     Selles blogipostituses kirjeldan kolme suuremat tehnoloogilist arengut nii aastatest 1990-1999, 2000-2009 kui ka 2010-2019. SMS      1984. aastal tekkis esimest korda Friedhelm Hillebrandil idee luua lühisõnumite funktsioon peale seda, kui ta avastas, peale mitme suvalise lause üleskirjutamist, et ükski tema kirjutatud sõnumitest ei ületanud 160 sõna. See avastus oli aluseks tänapäevasele SMSi ideele.     Peale 8 aastat tööd aastal 1992 sai Hillebrand saata esimese SMSi sõbrale, milles oli kirjas "Merry Christmas". Aasta hiljem aga sai SMSi funktsioon üle viidud tava mobiiltelefonidele tänu firmale NOKIA. Aastal 1995 loodi T9 süsteem, ehk süsteem mis on omane enamik nuputelefonidele, kus iga numbrinupu all on 3 tähte, mida saab nupu korduval vajutamisel läbi sirvida. Aastast 1999 saab saata sõnumeid üle erinevate telepakettide võrkude. Peale seda saavutab SMS ülemaailmse populaarsuse. iPod     iPod nägi esmakordselt päevavalgust 2001. aastal, kus esimene versioon kasutas
Lisateave