IlKuld ITSPEA

 Selles blogipostituses toon näited firma juhtidest IT maailmas, kes esindavad mingisugust juhitüüpi. Mentor: Hideo Kojima Mentorit iseloomustab keskendumine, mitte tooteprotsessile, ega tootest kasumi saamisele, vaid tootele endale tähelepanu pühendamine. See on miski, mis vähemalt suuremas osas kirjeldab Hideo Kojima karjääri. Ta on tuntud kõige rohkem oma Metal Gear mänguseeria poolt. Kojima töötas enamus oma kärjäärist Konamis, mille mõju all taheti saada rohkem tulu Kojima ideedest, mida on näha sellest, et kõige esimesi Metal Gear mänge toodeti mitu ning nad olid oma sisu poolest suhteliselt sarnased. Kui hiljem, kui Kojima sai rohkem mõjuvõimu seeria üle, hakkas lisanduma pea igasse mängu rohkem innovatiivsust. Muutus kas see kuidas mängude lugu esitati või kuidas mäng ise töötas. 2005 aastal loodi Konamis Kojima Productionsi nimeline osakond, millest sai eraldi firma peale seda kui Kojima lahkus Konamist 2015 aastal. 2019 aastal välja tulnud Death Stranding nimeline mäng on...

  Mis vahe on profesionaalil ja amatööril vmt Ennem kui saab neid mõlemid võrrelda, peab nad kumbkki ära defineerima. Mina defineeriks profesionaali suhteliselt lihtsalt: Professionaal on keegi kellel on oskused ning ta suudab neid oskuseid tõhusalt kasumi eest maha müüa. See tähendab, et IT ekspert, kes loob nt oma vabavaralise mängu ning jagab seda tasuta internetis laiali, ei ole pooltki nii "professionaalne" kui see sama IT ekspert olukorras kus ta looks mõne uue OSi ning müüks selle suure summa eest maha mõnele suurfirmale. Professionaalsus hõlmab antud näites ka seda, kuidas see IT ekspert suhtleb firmaga müümisprotsessikäigus ning millisele ostjale ta müüb kuna see mõjutab lõpptulemusena kasumit ja kasumi saamise tõhusus, mis omakorda peegeldab isiku professionaalsust. Samas näiteks amatööri defineeritakse "asjaarmastajana" kelle puhul kasumi teenimine ei ole oluline. Seetõttu leiangi, et professionaal on amatöör, kes suudab oma oskuste kulul kasu teenida.

 Raamatus "The case for copyright reform" tehakse mitmeid ettepanekuid copyrighti seaduste muutmiseks, mida ma antud blogipostituses hindan. Muuta autoriõiguste kehtivuse 20-le aastale Nagu raamatusgi öeldud siis autori eluaeg + 70 aastat on täiesti absurdselt pikk aeg. 20 aastat oleks ka minu arust nö "sweet spot", kus ei saa midagi liialt pahatahtliku teha, aga samas on rahval vabadus toodet muute ja kasutada nii nagu rahvas toodet kasutada tahab, ilma et see kuidagi mõjurikkalt autorit mõjutaks. Tasuta tuluta jagamine See tähendab seda, et omavahel privaatselt mingi sisu jagamine peaks olema lubatud, kui sellega ei teenita kuidagi raha. See punkt tundub mulle õiglane kuid samas problemaatiline arvestades kui lihtne oleks midagi sellist ära kasutada. Selle all mõtlen privaatselt sisu jagamist mis võibolla ei teeni tulu, aga siiski teeb kahju originaalsele autorile. Tasuta sampling Tasuta sampling tähendab millega uue loomist kasutades juppe kellegi teise loomingus...

 Kirjeldan selles blogipostituses oma kogemusi seoses Virginia Shea 3. käsuga.  Kuid enne kirjeldan, mis täpsemalt see kolmas käsk on. "Tea, kus sa oled": see tähendab seda, et veebis suheldes tuleb silma pidada sellel millises foorumis või äpis jne asud ning vastavalt sellele kasutada korrektset suhtlusvormi(sõnastus, sõnumi pikkus jms). Olen ise tähendanud, et kõige silmapaistvam erinevus suhtlusvormis sõltuvalt keskkonnast on just sõnumite pikkus. Võibolla kõige kuulsam näide sellest on kunagine Twitteri 140 sõna piirang. Kuid sõnumi pikkus ei tulene otseselt antud keskkonna enda sätestatud reeglitest, vaid tihtipeale pigem keskkonna omadustest. Kui kirjutada messengeris sõbrale, siis ei hakka tavaliselt tervet paragraai üles kirjutama, vaid kirjutab pige üks või kaks sõna. Vastupidiselt kui kirjutada foorumis või meilis, siis tundub paarisõnaline sõnum kohati isegi ebaviisakas. Teine kõige olulisem netiketi poolne erinevus erikeskkondades kirjutamisel oleks minu jaoks arv...

 Selles blogipostituses võrdlen 2004. aastal kirjutatud Pekka Himaneni raporti tänapäevase reaalsusega. Mis läks täppi Himanen väidab, et infoühiskond on loov ühiskond, mis baseerub koostoimel. Selle näiteid on näha internetis erinevate firmade koostöö, twitteri grupiliikumiste, redditi gruppide ja muude koosluste näol. Samuti väidab ta, et IT sektor muutub tugevamaks, kultuur areneb ja muutub modernsemaks ja toimub areng ka meditsiinisektoris. Siinkohal leian, et pole vajalik kaasaegseid näiteid tuua. Mis ei läinud nii täppi Himanen räägib sellest kuidas maksustamine hakkab mõjutama arenevaid majandussektoreid negatiivselt ja selle kaudu ka negatiivselt mõjutama inovatsiooni. Vaatamata sellele, et ma pole ekspert antud teemal, pole mulle tundunud, et uute ideede elluviimisel suured maksud probleemiks oleks, vaid pigem on murekohaks olnud sponsorite leidmine või midagi muud sarnast.  kasutatud kirjandus: https://web.archive.org/web/20170221105053/https://www.eduskunta.fi/...

  Uue meedia poitiivne mõju traditsioonilisele meediale Tänapäevase tehnoloogia üks kasulik külg traditsioonilise meedia jaoks on võimalus salvestada vanemad ajalehe väljastused. Seda sai varemgi teha hoides alles vanade ajalehtede üksikuid koopiaid füüsiliselt ladudes, kui selle miinus on ajalehtede vananemine ja kulumine, mida elektroonilise hoiustamise puhul ei ole. Sellegi poolest kõige kasulikum ja otsesem muutus, mis uue meediaga kaasneb on võimalus edastada samade füüsiliste ajalehtede sisu lugejale ilma, et peaks vaevama ajalehe lugejale kohaletoomisega. Kõige populaarsemad näited sellest oleks postimees.ee ja delfi.ee.  Uue meedia negatiivne mõju traditsioonilisele meediale Enne internetiajastut omas traditsiooniline meedia mingis mõttes monopoli info jagamise üle. Enne interneti võeti ajalehtedes öeldut rohkem tõena kui tänapäeval ning kui uudised tundusidki küsitletavad, siis asja uurimine ja teistega arutamine võttis märksa rohkem aega ja vaeva. Aga tänapäeval on s...

  Pagerid Lihtsa Google otsinguga leiab, et "pagerid" leiutati aastal 1921 Motorola firma poolt. Vaatamata nende üllatavale vanusele, on pagerid kasutuses tänase päevani haiglates. Neid kasutatakse haiglates kuna tavalised mobiilseadmed ei ole niivõrd kindlad ning pagerid on haiglates kasutamiseks palju kindlamad. Kuid kuidas saab eelmise sajandi tehnoloogia olla niivõrd parem tehnoloogiast mille põhiline areng oli selles sajandis? Saladus peitub selles kuidas pagerid infot edastavad. Raadiosaatjad saadavad kõrge sagedusega raadiolaineid, mis suudavad efektiivselt läbida haiglaseinasid. Tänapäevaste mobiilseadmete kasutamisel võib sõnumi kohale jõudmine tõrkuda või võtta rohkem aega kui pageriga. Paberkaartide väljasuremine Kuni 2004. aastani kasutati autoga liikumisel ja muidu reisides paberkaarte, kuid peale seda kui Google ostis kahelt Austraalia päritolu arendajalt kaardiprogrammi, mida tuntakse tänapäeval google mapsina. Enne google mapsi, leidus peaaegu igal pool paberk...